Nikolai Rimski-Korsakov "Tsaari mõrsja", Helikon Opera külalisetendus

Helikon Opera külalisetendus

Nikolai Rimski -Korsakov

„Tsaari mõrsja“

Ilja Tjumenevi libreto Lev Mei samanimelisele näidendile.

Maailmaesiettekanne 3. novembril 1899 Moskvas S.I. Mamontovi Eraooperis.

Esietendus Helikon-Operas 6.septembril 1977.

Lavastaja –Dmitri Bertman

Dirigent- Jevgeni Braznik

Kunstnikud- Igor Nežnoi, Tatiana Tulubjeva

Valguskunstnik- Denis Jenjukov

Lavaline plastika ja liikumine- Juri Ustjugov

Osades

Aleksei Issajev-Grigori Grjaznoi, opritšnik

Larissa Kostjuk- Ljubaša, Grigori Grjaznoi armuke

Lidia Svetozarov- Marfa, Vassili Sobakini tütar

Igor Morozov- Ivan Lõkov, bojaar

Dmitri Hromov- Jelisssei Bomelius, tsaari arst

Irina Reinhard- Dunjaša, Domna Saburova tütar ja Marfa sõbranna

Mihhali Guzov- Vassili Sobakin, Novgorodi kaupmees

Jelena Mihhailenko- Domna Saburova, kaupmehe naine

Andrei Orehov- kellalööja

Tutvustusest:

Lev Aleksandrovitš Mei draama „Tsaari mõrsja“ sisu vastu ilmutas Rimski-Korsakov huvi juba noores eas. „Minu muusikalise elu kroonikas“ kirjutas Nikolai Andrejevitš 1867/68 aasta talve kohta järgmist: „Vaatasime Borodini juures läbi ühe tema sümfoonia partituuri, rääkisime „Vürst Igorist“ ja „Tsaari mõrsjast“, mille komponeerimise soov oli olnud esmalt Borodini põgus unistus ning mõni aeg hiljem minu oma“. Rimski-Korsakov alustas „Tsaari mõrsja“ kirjutamist veebruaris 1898. Stsenaariumi töötas välja helilooja ise, libretistiks oli aga ta õpilane Ilja Fjodorovitš Tjumenjev.

Mei draama oli inspireeritud tõsielulistest sündmustest. Selle allikate hulgas on ka „Vene riigi ajalugu“, mille kirjutas Nikolai Mihhailovitš Karamzin, kes on öelnud Ivan Julma kohta järgmist: „Olles tüdinud olemast lesk, kuigi ei elanud tsölibaadis, oli ta juba kaua aega otsinud kolmandat naist…

Tsaaride residentsi Aleksandrovskajas oli kokku toodud üle 2000 nii aadli- kui lihtsoost mõrsjakandidaadi kõikidest Venemaa linnadest ja igaüht tutvustati talle isiklikult. Kõigepealt valis ta 24 aastase, siis 12 aastase… ta võrdles nende ilu, kombeid ja mõistust küllaltki kaua; lõpuks eelistas ta teistele Marfa Vassiljevna Sobakinat, Novgorodi kaupmehe tütart. Samaaegselt valis ta tsareevitšile mõrsjaks Jevdokia Bogdanovna Saburova. Õnnelike iluduste isadest said ühtäkki bojaarid. Lisaks tiitlitele said nad endale ka rikkused, opaalikaevandused ja kinnisvara, mis oli vanadelt vürsti- ja bojaariperekondadelt ära võetud.
Kuid tsaari mõrsja haigestus, hakkas kõhnuma ja kuivetuma: rahvas väitis, et Ivani vihkavad kurjategijad olevat ta rikkunud. Õel laimaja doktor Jelissei Bomelius tegi tsaarile ettepaneku kurjategijad ära mürgitada ja, nagu rahvas rääkis, valmistas ta mürgise joogi nii osavalt, et mürgitatud inimene suri täpselt ettekavatsetud ajal. Just nõnda hukkas Ivan ühe oma lemmikutest, Grigori Grjaznoi ja ka paljud teised, keda süüdistati tsaari mõrsja mürgitamises osalemises.“ Autor lõpetas näidendi aastal 1849 ja see kinnistus Vene teatrite repertuaarides. Populaarse draama jättis aga peagi varju Rimski-Korsakovi samanimeline ooper, mis valmis pool sajandit hiljem.

Telerist kuulsin, et Rahvusooper Estonia nautis menu külalisetendustel Moskvas, sama võib öelda Helikon Opera  külalisetenduste kohta Tallinnas. Selliseid ovatsioone ei ole rahvusooperi seinad kaua kuulnud, arvan mina.

Klassikalist vene ooperit ei näe just tihti ning lavastatus oli samuti truuks jäänud ajastule. Ooperi on armastusest, aga nii lavakujundus kui ka kostüümid on võrdlemisi sünged ja viitavad algusest peale tragöödia võimalusele.

Palju häid ja väga häid lauljaid. Panen oma lemmikutele pildid juurde. Vapustav bass Mihhail Guzov, dramaatiline Larissa Kostjuk ja teised.

Suurepärane koor ja huvitavad kostüümid. Erinevad pildid juhatas sisse kellalööja kellahelistamisega. Kellahelistamine ja küünalde kustutamine lava hämaruses lisas  etendusele saladuslikkust ja saatuslikkust.

Bertman on rahvusvahelise haardega lavastaja, kes on mõned korrad lavastanud ka „Estonias“ ja  2008. aastal E.-S. Tüüri ooper „Wallenberg“ , mille eest ta pälvis  Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi ja 2010 aastal Rahvusooperis Estonia „Armastus kolme apelsini vastu“.  „ Vanemuises“ lavastas Bertman  „Hoffmanni lood“.

Oli suurepärane ooperielamus.